Enne ja nüüd

Pille Sild

Tulin Merivälja Algkooli tööle 1.septembril 1977.a. ja püüan nüüd võrrelda oma esimesi tööaastatid viimastega. Mis on selle aja jooksul kõige rohkem muutunud?
Koolihoone ja -õu.
Kõige suurema muutuse on läbi teinud koolimaja ise. Varasema nelja klassiruumi, koridori ja koolisaali asemel on nüüd hiiglaslik kahekorruseline maja. Kuid aegade jooksul on palju muutunud ka kooliõuel. Seda, et puud on suureks kasvanud, märkavad vast ainult need, kes aastatel 1961 – 1975 siin õppisid. Minu jaoks on nad kogu aeg suured olnud. Aga seda, et kooliaed oli, kus suviti aiatööl pidi käima, teavad vaid enne 1980.a. siin õppinud või õpetanud. Õpetajate jaoks oli kooliaia vallutamine ridaelamu ehitajate poolt üsna valusaks kaotuseks, sest saime sealt näitlikke õppevahendeid ja õpilased said esmaseid tööharjumusi aiatöödeks. Peenardelt, puudelt ja põõsastelt sai oma käega saaki katsuda ja võrrelda küll erinevate lehtede, õite ning viljade kuju, värvi ning maitseomadusi. Õpilaste jaoks oli suureks kaotuseks nn “õlimäe” likvideerimine, sest niipea kui lumi maha sadas, polnud enam vaja lapsi vahetunniks õue keelitada – liuväli ja “õlimägi” töötasid magnetina. Õlimäe nimetuse sai see väike mäeküngas kuuri kõrval aga sellepärast, et sinna mäe sisse oli peidetud suur õlimahuti, kuhu sai varuda 25 tonni masuuti. Kuigi mägi oli väike, sai sealt oskusliku hoovõtuga päris pika liu. Ka vastlapäeva liud said seal lastud.
Koolitee. 
Mäletan oma esimestest tööaastatest seda, et tööpäev algas ja lõppes enamasti pimedas. Pikapäevarühm kestis siis kella 18-ni, kuigi enamus lapsi lahkus viie paiku. Elasime ju siis Moskva aja järgi, aga see on meie ajast oma kaks tundi ees. Kella suveajale ka ei keeratud ja nii tuligi meil pool aastat Soomega võrreldes 2 tundi ja pool aastat 1 tund ees olla. Kohaliku aja järgi pidime ju üles tõusma lausa kell 6, mis ime, et lapsed esimeses tunnis aina haigutasid. See-eest sai siis kahel esimesel tunnil diafilme näidata, õues oli ju alles pime. Mäletan ka seda, et poole kaheksast kella kaheksani olid kõik Merivälja tänavad kooli ruttavaid lapsi täis, talvel suuskadel, uiskudel, koolikott kelgul järele libisemas. Kelk, uisud, suusad – need olid iseenesest mõista kõigil olemas. Päris kahju on kaasaegsetest lastest, kes uisu- ja suusarõõme varustuse puudumise tõttu maitsta ei saa. Ka siis oli aastaid vähese lumega, kuid kui ta maha sadas, olid suusad- uisud olemas. Nüüd sammun hommikuti kooli poole uhkes üksinduses, vahel harva kohtan kooli läheduses mõnda õpilast jalgsi kooli poole ruttavat. 5 minutit enne ja 5 minutit pärast kaheksat on peaaegu võimatu autode vahelt kooli pääseda, mis meie õpilasi kooli transpordivad.
Koostöö lapsevanematega. 
Mäletan selgelt, kui ebamugav oli mul esimestel tööaastatel olla lastevanemate koosolekutel. Tajusin selgelt vanasõna “Muna õpetab kana” paikapidavust. Olin ju lapsevanematest noorem ja pigem oleksin võinud ise küsija rollis olla. Ei usu, et nad minult kasulikke ja vajalikke nõuandeid said. Eks ma ju midagi neile vastasin, kuid see oli kindlasti teoreetiline. Praktilised nõuanded lisandusid siis, kui omad lapsed algkooli läbi olid teinud. Nagu saatuse iroonia – kui ma veel vastata ei osanud, siis küsiti ja loodeti minult palju, nüüd kus ma üht-teist oskaksin, ei küsi eriti keegi. Veel mäletan ma, et algusaastail oli kontakt lastevanematega tihedam. Sattusime tihti kokku poesabades, bussipeatustes, postkontoris ja tänavatel. Nüüd on mul küll tunne, et ma käin neis kohtades üksinda. Kõik vajalikud jutud said siis ära räägitud, nüüd vist ei julgekski enam, äkki raiskan teiste aega ja võib-olla mõtleb lapsevanem minu kohta samuti. Elu on ju nüüd selline! Tavaliselt tundis õpetaja nii lapse ema kui isa. Kui emad käisid enamasti koosolekutel, siis isadega kohtusin põhiliselt töömiljöös. Isad olid abiks heakorratöödel, pinkide parandamisel, seinte ja põrandate värvimisel ning liuvälja tegemisel. Praegu ma kõiki isasid küll kahjuks ei tunne.
Õpilased. 
Nemad on vist küll kõige rohkem muutunud. Mõnikord ma lausa tunnen, et nendel on rohkem mulle õpetada kui vastupidi. Kindlasti on nad minu esimestest lastest laiema silmaringiga. Mäletan, et kunagi sai õpetajatega imestatud, et 3.klassi õpilasel on juba käekell! Nüüd ei pane isegi mobiiltelefoni omamine enam imestama. Tänased õpilased on julgemad õpetajatega suhtlema, nad ei karda oma arvamust avaldada ning esineda kaasõpilaste ees. Kuid toonaste õpilaste kiituseks võin öelda, et nad olid püüdlikumad ning oskasid rõõmu tunda nii enda kui kaasõpilaste õnnestumiste üle. Nad võtsid kõiki esinemisi (nii isetegevuses kui spordis) väga tõsiselt ning andumusega. Praegustel lastel kipub püsivusest puudu tulema, neile ei meeldi harjutada ja parema tulemuse saavutamise nimel rohkem vaeva näha.
Õpetajad.
Mäletan, et nad võtsid mind kiiresti ja sõbralikult omaks. Mind aidati ja mulle anti nõu, olin ju ikkagi algaja. Kõige rohkem õppisin nendelt suhtlemisoskust lastevanematega, mida pedagoogilises instituudis üldse ei õpetatud. Kuna meid oli siis vähe, ainult 8, siis elasime nagu üks pere, kurvastasime ja rõõmustasime koos kui vaja. Ma olen neile kõigile tänulik, sest igalt ühelt oli mul midagi õppida. Aitäh!

Aastaid 1977 – 2000 meenutades

Merivälja Algkooli juhatajad 

E.Grigorjev 1948 – 1950
A.Roman 1950 – 1952
L.Velleste 1952 – 1953
E.Viibur 1953 – 1960
E.Varm 1960 – 1977
P.Sild 1977 – 1979
K.Laanmäe 1979 -

Merivälja Algkooli õpetajad

Koolis töötanud üle kümne aasta:

Evi Varm, Õie Keerd, Heldi Pärn, Eva-Mai Soomer, Lembi Arder, Pille Sild, Lea Nebukat, Elle Torro, Kaja Laanmäe, Hilja Pärn, Riina Kempo, Evi Pihlap.

Grigorjev, Roman, Parma, Koroljova, Taal, Tsizova, Velleste, Spitzburg, Seledets, Perova, Orlova, Potašina, Viibur, Vesmes, Božko, Vinkel, Kohari, Zeljakova, Järvemaa, Lani, Siiak, Vellend, Rahu, Audru, Loovili, Märtin,A., Märtin,M., Raud, Martin, Kriisa, Indas, Sprenk, Talts, Uussaar, Sikk, Porgand, Treufelt, Miilo, Laja, Kerles, Soomer,T., Kareda, Tammekivi, Uuesoo, Varm,U., Juksar, Lepik, Lani, Tammäe, Šein, Kose, Vissel, Nimik, Asveit, Mitt, Taevere, Nimmerfeldt, Puusepp, Strus, Laanmäe,P., Aru, Baidak, Hallang, Hollman, Kalmus, Koster, Kõiver, Noor, Püvi, Veering, Puustusmaa, Sinisalu K., Sinisalu,U., Toater, Vaht, Vana.