Merivälja park

       Võra ja Salu tee vahel oli tol ajal kõige puuderikkam ala ja Ernst Kühnert kavandas selle pargiks. See oli ümbruses olevate allikate tõttu liigniiske ja kuivendati kraavidega, võsa raiuti maha ja rajati teed.
       Pargi põhjapoolsel küljel olev nõlv on 4000-7500 aastat tagasi looduslikult kujunenud litoriina mere moodustis. Ernst Kühnert kavandas sinna vabaõhulava. Pargi alumist osa nimetas ta mänguväljakuks.
Väina ja Heki tee nurgale oli kavandatud vaatepaviljon koos kohvikuga, kust pidi saama imetleda üle lahe paistvat Tallinna siluetti.

       Salu tee poolsesse pargiossa rajati 1929.a. tenniseväljak, hiljem ka käsipalliväljak. 1937.a. asutati Merivälja Aedlinna Spordiselts, mis tegutses 1940-41.aastani. Peamiselt tegeletigi tennisemänguga. Igal aastal toimusid võistlused Merivälja meistri tiitlile.
       Merivälja 50.-ndate aastate parki iseloomustasid puhtus ja kord, s.t. et hekid ja murud olid pügatud, murul käimine keelatud. Sildil seisis kiri - Trahv 25 rubla!. Samuti ei olnud pargis lubatud jalgrattaga sõita. Korra eest vastutas pargivaht.        

1989.a. alates on pargis korraldatud Merivälja Päevi

Esilehele / KronoloogiaVäina tee / Park / Sadamakai / Raamatukogu / Kool / Pood 
 Arhitektuur / Ranna tee / Lasteaed / Sõerde maja / Koostajad